Vene ja Valgevene impordi muutus kallutas Eesti kaubavahetust
Veebruaris suurenes kaupade eksport 2%, import aga vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%, teatas statistikaamet ja tõi selle peapõhjuseks naftatoodete impordi languse Venemaalt ja Valgevenest.
Mineraalseid tooteid importis Eesti sel aastal 150 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi.
Foto: Andras Kralla
Kaupu eksporditi ameti teatel jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Teenuste eksport kasvas mullu kolmandiku ning teenuste väliskaubanduse bilanss paranes poole võrra, transpordi ja logistika asemel on uus teenuste ekspordi liider keskpanga ja statistikaameti andmetel info ja side.
Selle aasta jaanuaris kahanes kaupade eksport jooksevhindades 9%, mida vedas mineraalsete toodete väljavedu, nende seas olid põlevkiviõli ja elektrienergia, teatas statistikaamet. Vähenes ka kaupade import, aga vähem – 1% võrra.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.