Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti valitsussektor peab hakkama vähendama senist puudujääki, leiab eelarvenõukogu. Fotol valitsuskabinetist rahandusminister Mart Võrklaev (vasakult), välisminister Margus Tsahkna, peaminister Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets mullu sügisel pärast riigieelarve heakskiitmist ja edastamist riigikogule.
Foto: Andras Kralla
Eelarvenõukogu teatas, et kiidab heaks rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise majandusprognoosi, mille järgi on Eesti riigirahanduse olukord kujunemas väga keeruliseks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.