Metsa- ja puidutööstus: kliimaseadus lükkab Eesti majanduse veel kiiremale allakäigule
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
EMPLi juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul on seaduse koostajad keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni eesmärkide seadustamisele, aga mitte tegevustele, mis looksid eeldused kliimamuutustega toimetulekuks ja majanduse kasvuks.
Foto: Raul Mee
EMPLi juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul toetab liit eelnõus välja toodud eesmärke leevendada kliimamuutusi, nendega kohaneda ja luua eeldused puhta ja kasvuhoonegaaside vaba majanduse kasvuks.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.