Küberdirektiiv ähvardab suurte trahvide ja halduskoormusega
Eestis ülevõetav küberturvalisuse direktiiv sunnib end küberohtude eest kaitsma tuhandeid ettevõtteid ja asutusi, kuid kaasnevad trahvid panevad nii mõnegi väiksema tegija judisema.
Justiitsminister Liisa Pakosta alluvuses ametnikud kontrollisid kahe advokaadibürooga üle, et direktiivi ülevõtmisega ei kaasneks ülemäära nõudeid, kuid hiigeltrahvide vastu ei saa nemadki.
Foto: Liis Treimann
Ühed, kes peavad seadusemuudatuse tagajärjel trahviähvardusel oma kübermajapidamise korda tegema, on näiteks perearstid. Haldustrahvide maksumäärad on seejuures soolased: elutähtsatel asutustel on maksimaalne trahv 10 miljonit eurot (või 2% üleilmsest käibest) ja lihtsalt “olulistel asutustel” kuni 7 miljonit eurot.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.