Eesti Panga prognoos: majanduse elavnemine tuleb suure riigivõla hinnaga
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 0,7% ja järgmisel aastal 3,6%, seda varjutab aga geopoliitika kõrval valitsemissektori eelarve uurim puudujääk.
Sügisel ootas keskpank käesolevaks aastaks 0,6% ja järgmiseks aastaks 3,2% suurust kasvu, seega on kolme kuu tagusega võrreldes kasvu veidi tugevamaks korrigeeritud.
Eesti on otsustanud loobuda 1- ja 2sendiste müntide kasutamisest. Kuna nende vermimine on müntide väärtusest kallimgi ja taaskasutamine praktiliselt võimatu, saadab Eesti kokku kogutud mündid Lätti, kus need on veel kasutusel.
Eesti ettevõtete ja ka pankade majandusolukord pole laita, peamine risk on pankadele praegu olukord kinnisvara-, eriti ärikinnisvaraturul, leiab Eesti Pank.
Euroopa Komisjon prognoosib Eestile lähiaastatel paariprotsendist majanduskasvu, mis jääb nii rahandusministeeriumi kui Eesti Panga ootustele tugevalt alla.
Eesti Panga nõukogu valis senise presidendi Madis Mülleri mantlipärijaks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku, kes uue juhina hästi juhitud organisatsiooni lõhkuma ei hakka ning jätkab oma eelkäija kursil.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.