Kuidagi äraspidiseks on kujunenud meil reformide arutelud. Protsess toimib nagu retseptita ja otsast sidumata vorsti toppimine: pane mida tahad, palju tahad, vorsti ikka ei saa, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

- Peeter Tammistu.
- Foto: Arno Mikkor
Niimoodi läks riigireformi tegemine lörri, samuti kipub minema ka pensionireformiga. Kui kuulete poliitinimesi usinasti riigireformi tegemas, siis küsige neilt, millise riigi reformi teete? Mainitud reformid on omavahel otseses seoses: kui riiki ei reformita nii, et maksvusele pääseksid loovuse ja tootluse raju kasv, siis pole mõistliku pensioni saavutamiseks mingitki võimalust neil, kes ise selle eest ei hoolitse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pensionireform ei tohi toetada fondi kogutud miljardite lihtlabast laiakslöömist, vaid andma võimaluse neile, kes seda soovivad, vabaduse ise investeerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui seni on olnud inimese II pensionisambas raha olnud puutumatu, siis pärast valitsuse muudatustekava sööstab pensionifondi raha ka võlaküttide radarile,
kirjutab Postimees.Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.