Evelyn Aaviksoo: riigil ja ettevõtetel on töötajate tervise osas erinevad plaanid
Selle aasta kevadest on ametnikud teinud tervishoiusüsteemi puudutavaid otsuseid, saamata aru, et need seda ka päriselt puudutavad, kirjutab Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige, HeBA kliiniku juht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
"Töötervishoid on omamoodi juhtimisteenus. Ainuke ja unikaalne meditsiiniline eriala, millel on võimekus ja pädevus mõjutada rahvastikuhulkade tervist, mille võimsaim efekt seisneb inimeste tervena hoidmises ja haiguste ennetuses," kirjutab HeBA kliiniku juht Evelyn Aaviksoo.
Foto: Erakogu
Tööandjad ja ametnikud vaidlevad selle üle, kas tööandjad võiks maksuvabalt oma töötajate tervisesse panustada suuremal määral kui 400 eurot aastas. Seejuures on tööandjate soov hoida oma töötajad tervena ja rõõmsana – üks tegur suurema produktiivsuse ja tervena elatud eluaastate suurendamisel. Ametnikud samal ajal kardavad, et sellisel juhul jääb vahetu efektina mingi osa maksuraha saamata.
Kui soovime suurendada paindlikkust töösuhetes töölepingu seaduses tööandjatele suuremate õiguste andmise kaudu, siis peame teiselt poolt edendama elukestvat õpet ja arendama töötajate oskusi, et töö kaotanud leiaksid kiiresti uue ja kvaliteetse töö, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.