Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.

- “Ka Eestist on tuua ägedaid näiteid sellest, kuidas väikesed idufirmad või turuliidritest suured ettevõtted katsetavad uusi tehnoloogiaid kas täiesti uuel marjamaal või siis oma põhivaldkonnas, kuid täiesti ootamatul eesmärgil,” kirjutab Motichecki tegevjuht Martin Rajasalu.
- Foto: Erakogu
“Inimene, kes ei suvatse lugeda, ei oma eelist selle ees, kes ei oska lugeda,” olevat omal ajal öelnud Mark Twain. Kas sama mõtte võiks üle kanda tänapäevasesse tehisintellekti konteksti? Jah, võiks, aga mitte päris üks ühele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Umbes kahe aasta pärast teeb tehisintellekt ära umbes 90% kliendisuhtlusest. Seega kõik organisatsioonid, kellel on palju kliendisuhtlust, peaksid mõtlema, kuidas õpetada tehisintellekt klientidega suhtlema, kirjutab äri- ja tarkvaraarendusettevõtte Net Group juht Priit Kongo.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.