Roheenergiasse on liikumas massiivselt raha, kuid rohepesu äratundmine niisama lihtne füüsiku Andi Hektori sõnul pole, selgus Äripäeva hommikuprogrammis.

- Füüsik Andi Hektor näeb tugevat potentsiaali muuhulgas vesinikutehnoloogias.
- Foto: Liis Treimann
Saetööstusest üle jäävad puidupelletid on igal juhul rohelisem metsa alla viskamise asemel põletada katlamajas, kuid kui saepuru Ameerikast Euroopasse vedada „siis tekib küsimus, kas see on rohepesu või mitte,“ tõi Hektor näite.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.