Kui ettevõtetes mõistetakse juba üsna hästi, et isikuandmed on delikaatne teema, siis näiteks ärisaladust või siseinfot ei osata alati veel tundlike andmete osana näha.

- Coop Panga küberturbejuht Sander Eesmaa (vasakul), õppejõud ja infoturbe nõunik Elin Nurges ning KPMG IT-auditi juht Ivar Anton (paremal) ei soovita isegi tehisintellekti pimesi usaldada.
- Foto: Sigrid Kõiv
Võib juhtuda, et ettevõte saab oma andmekogude väärtusest alles siis aru, kui need on varastatud või rikutud. Õppejõud ja infoturbe nõunik Elin Nurges teab mitut lugu, kus ettevõtte tooteinfo on konkurendile lekkinud või on töötaja kasutanud mingi delikaatse tootmisprotsessiga seotud probleemi lahendamiseks ChatGPTd ning selle kaudu tundlikku infot avaldanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
DPD on välja arvutanud, et kui võrrelda ukseni toomist pakiautomaaditeenusega, on viimane umbes 60% keskkonnasõbralikum, märkis saates Infopankur DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.