• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,35%7 652,27
  • DOW 30−0,62%52 527,96
  • Nasdaq −2,23%26 108,68
  • FTSE 100−0,25%10 725,8
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,35%7 652,27
  • DOW 30−0,62%52 527,96
  • Nasdaq −2,23%26 108,68
  • FTSE 100−0,25%10 725,8
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,7
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra, eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Selle tapatehnoloogia tipptase on giljotiin. Prantsuse valitsus võttis giljotiini kasutusele 1792. aastal, põhjendusega, et selline tapaviis on humaansem. Esimese giljotineerimise pealtnägijad olnud väidetavalt rabatud sellest, kui kiiresti ohver suri.
Kiirus kiiruseks, teadvus ei kao. 1991. aastal tõestati rottidel, et loomakeste peas leiduva vere hapniku arvelt suudab aju veel elus püsida veel 2,7 sekundit. Inimeste puhul oleks vastav number 7 sekundit.
Suure Prantsuse revolutsiooni järgse hukkamislaine ajast on teateid, et ohvrite pead liigutasid silmi ja suid veel 15-30 sekundit pärast seda, kui tera oli keha ja pea eraldanud. Siin võis siiski tegu olla ka surmajärgsete krampidega.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele