Mis tunne on surra? VI - elekter

Teadvusetus saabub tavaliselt kümne sekundit pärast lööki, ütles Ruth’i ülikooli kardioloog Richard Trohman. Kanadas tehtud uuringu järgi oli 92 protsenti elektrilöögisurmadest põhjustanud arütmia.

Kõrgepingelöögi tõttu kaotab inimene koheselt teadvuse. Elektritooli leiutamisel peeti silmas, et teadvuse kadu oleks silmapilkne ning surm valutu. Kuid kas seda eesmärki õnnestus ka täita? Võib kahelda. Ajalugu mäletab mitmeid vussiläinud hukkamisi – tapatoolil istujale on tulnud anda mitmeid laenguid, kord lahvatasid vangi peast leegid. Põhjuseks oli elektroodi ümber pandud sünteetiline tups, mis andis halvasti ühendust ning läks ise põlema.

2005. aastal tehti 43 elektritoolil hukatu surnukehade analüüs. Levinuimad vigastused olid põletused peal ja jalgadel, kuhu elektroodid olid kinnitatud. Uuringu juht William Hamilton, kes oli Floridas toimunud hukkamiste meditsiiniline järelevaataja, järeldas, et vigastused tekkisid pärast surma, mis oli olnud silmapilkne.

Vanderbliti ülikooli biofüüsik John Wikswo väidab siiski, et kolju takistab elektrilöögil ajju jõudmist ning surm saabub hoopis aju ülekuumenemise või hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Mõlemad variandid on ebameeldivad ja piinarikkad.

Loe edasi: Mis tunne on surra? VII- kõrgelt kukkumine