• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 5000,09%7 364,5
  • DOW 300,25%51 978,04
  • Nasdaq −0,38%25 379,31
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,12
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 5000,09%7 364,5
  • DOW 300,25%51 978,04
  • Nasdaq −0,38%25 379,31
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,12
Sageli kerkib üles küsimus mikrolaineahjudega seotud terviseriskidest. Väidetakse, et mikrolaineahjus soojendatud toit on kaotanud vitamiinid.
Seda väidet on uuritud ning leitud, et see ei pea paika. Keetmise läbi kaotavad toiduained vitamiine oluliselt rohkem. Põhjus on ilmselt ajas – mikrolaineahjus veedetud minuti asemel ligunevad porgandid ja kartulid kuumas veel oluliselt kauem. Samal põhjusel on ka toitained mikrolaineahjus valmistamise järel paremini säilinud.
Esimene mikrolaineahi ehitati 1947. aastal ning massidesse jõudsid nad 1970. aastatel, kuid tegemist on avalikkusele mõnevõrra arusaamatu tööpõhimõttega tehnoloogiaga, mistõttu käivad mikrolaineahjudega visalt kaasas mitmed müüdid.
Cornelli ülikooli teadlased viisid mikrolaineahju ohutuses veendumiseks läbi katse spinatiga. Selgus, et pliidi peal keedetud spinat kaotas 77 protsenti foolhappest ehk vitamiinist B9. Mikrolaineahjus jäi aga suurem osa foolhappest alles.
Nii et võite julgelt oma mikrolaineahju kasutada ega pea põdema, et ohverdate tervise mugavusele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele