Masinatööstur: keevitajad on alati puudu olnud

Ta tõi näitena, et eelmisel aastal lõpetas Tallinna Tööstushariduskeskust järjekordne grupp keevitajaid, nendest läks keevitajana tööle kolm või neli, ülejäänud üle kahekümne on täna tööl Soomes ehitusel või muul aladel.

Rääkides töötajatest, märkis Uussalu, et nemad on suures plaanis oma töötajaid hoidnud. "Meil on ettevõttes sisemised reservid, motivatsioonisüsteemid, töötajad kasutavad vabal ajal ujulat ja jõusaali, firmas on ka omad traditsioonid - see kõik aitab töötaja hoidmisele kaasa," selgitas ta.

Loomulikult peab maksma ka vähemalt turu keskmist palka, motivatsioon hakkab tänapäeval Eesti töötajal palgast, rõhutas Uussalu.

Küsimusele, kuidas on nad endale töötajad meelitanud, vastas Uussalu, eton saanud töötajaid tänu töötingimustele ja palgale. "Meil ei ole olnud raskusi uute töötajate leidmisega, aga me teame, et neid on raske leida ning oleme kogu aeg juurde palganud. Me oleme teinud koostööd kutsekoolidega ja kutsehariduskeskustega, et võtta sealt noori, et õpetada neid välja ja hiljem nad saavad ka täiendkoolituse. Motiveerime neid palgaga, aga on ikkagi oht, et nad lähevad suuremale palgale välismaale," rääkis Uussalu.

Sõltumatu majandusanalüütik Maris Lauri märkis oma värskes majandusprognoosis, et mitmeski valdkonnas ja erialal on töötajate puudus väga suur ning selgitas, et see seostub sellega, et suurem osa Eesti ettevõtjaid ei tee pikaajalisi plaane. Ta lisas, et see tähendab lihtsalt seda, et riik ja töötukassa ei oska prognoosida, milliseid erialadel inimesi koolitada ja ümberõpetada. Ka ettevõtja ei oska seetõttu oma tööjõu ja töötajate koolituse vajadust prognoosida. Liigagi tihti juhtub nii, et ettevõtja avastab, et tal on homme vaja mingite oskustega inimest, kuid sellist pole kuskilt saada ja ka koolitamine tundub lühiajalise tellimuse seisukohalt liialt kulukas.