Venemaa presidendil Vladimir Putinil mõtteainet jagub, sest häid uudiseid pole rindelt ega riigikassalt.
Foto: AP/Scanpix
Venemaa eelarve ülejääk oli esimese poolaasta kokkuvõttes ulatunud 1,37 triljoni rubla ehk 22,2 miljardi euroni, kuid paar kuud hiljem ehk augusti lõpuks oli „sõjakassast” järele jäänud vaid kümnendik ehk 2,2 miljardit eurot.
On aeg veenda Euroopa Liidu liikmesriike selles, et nüüd tuleb Venemaaga veelgi karmimalt käituda ning teda niiviisi lüüasaamisele lähemale nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ameerika Ühendriigid ähvardavad panna sanktsioonid nendele Vene nafta ostjatele, kes sõltuvad lääneriikide teenustest ja kes ei pea kinni G7 seatud hinnalaest, vahendab Financial Times.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.