Hoolimata pidevatest koondamisuudistest on hõive Eestis väga kõrge ning tööpuuduse kasvu taga võib näha sõjapõgenikke, aga ka pensionäre ja koduseid hooldajaid, kes on langenud elatustaseme tõttu tööturule astunud.
Toidukorvi hind on järsult tõusnud ning tööjõu-uuringu andmetel sama järsult vähenenud nende inimeste arv, kes on pensionil, aga ei tööta.
Foto: Andras Kralla
Eestis on töötuse määr hüppeliselt suurenenud, aga see on keskpanga viimase tööturu analüüsi andmetel põhjustatud elanike aktiivsuse tõusust. Tööturul osalemine on lihtsalt väga kõrgel tasemel.
Aasta töösturi nominendi Raul Kirjaneni sõnul on praegu puidusektoris kolm kriisi korraga: turgudel on väga raske, riik oma regulatsioonidega on sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub ka selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Lõppev nädal tõi mitmeid uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest, pankrottidest ja koondamistest, aga ka krüptoskeemi ohvritest ja üürivõlaga maadlevast idufirmast.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.