Eesti riigivõla tase suhtena riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvas Euroopa Liidus aastaga kõige kiiremini, meile järgnevad kasvu poolest Soome ja Poola, selgub Eurostati statistikast.
Eestis kasvas riigivõla tase esimeses kvartalis aastaga 6,3 protsendipunkti. Soomes oli kasv 4,2 ja Poolas 3,3 protsendipunkti. Võlataseme vähendajate eesotsas oli Portugal 12 protsendipunktiga, järgnesid Kreeka 9,6 ja Küpros 6,8 protsendipunktiga.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti pääses Euroopa Komisjoni järelevalvemenetlusest
Riigikogu kinnitas riigifirmadest lisadividendide võtmise ning ministeeriumite kärpemeetmed, millega vähendati tänavust eelarve puudujääki 173 miljoni euro võrra.
Peame võtma oma iduettevõtete arengust saadud teadmise ja kasutama seda ka muudes valdkondades uute ettevõtete loomiseks, ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis iseseisvuspäeva kõnes.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.