Puitu ja puittooteid esporditi Eestist novembris 169 miljoni euroga ja see tegi aastaga 11 protsendi suuruse kasvu.
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja.
„Tekib uusi tellimusi, mahud kasvavad. Midagi liigub tasapisi igal pool: mäetööstuses, alternatiivenergeetikas,“ ütles metallkonstruktsioone eksportivate ettevõtete Stako Dileri ja Plazmameti asutaja Gennadi Dulnev.
Töötleva tööstuse nõrgima lüli ehk haagisetootjate sõnul pole olukord kiita, kuid päris viiendiku võrra nende mahud mullu siiski ei kukkunud, nagu viitab värske statistika. Teises äärmuses rõõmustavad hea mineku üle elektriseadmete tootjad.
Süsinikumahukatele materjalidele, sealhulgas terasele kohaldatav impordimaks võib aidata heitkoguseid piirata, kuid tootjate sõnul võib see kaubavood radikaalselt ümber kujundada.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.