Puitu ja puittooteid esporditi Eestist novembris 169 miljoni euroga ja see tegi aastaga 11 protsendi suuruse kasvu.
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja.
„Tekib uusi tellimusi, mahud kasvavad. Midagi liigub tasapisi igal pool: mäetööstuses, alternatiivenergeetikas,“ ütles metallkonstruktsioone eksportivate ettevõtete Stako Dileri ja Plazmameti asutaja Gennadi Dulnev.
Töötleva tööstuse nõrgima lüli ehk haagisetootjate sõnul pole olukord kiita, kuid päris viiendiku võrra nende mahud mullu siiski ei kukkunud, nagu viitab värske statistika. Teises äärmuses rõõmustavad hea mineku üle elektriseadmete tootjad.
Süsinikumahukatele materjalidele, sealhulgas terasele kohaldatav impordimaks võib aidata heitkoguseid piirata, kuid tootjate sõnul võib see kaubavood radikaalselt ümber kujundada.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.