Uuringud näitavad, et tänavu paljude ellu tulnud kaugtööl on nii plusse kui miinuseid, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi lektor Sigrid Kontus.

- Sigrid Kontus.
- Foto: Erakogu
Töötajatele, kel puudus varasem kaugtöö kogemus, oli möödunud kevad suur väljakutse, sest tuli harjuda uue olukorraga. Igas töökeskkonnas on erinevaid segavaid faktoreid. Tavapärases kontoris on selleks jutustavad kolleegid, muu müra (nt printer, kohvimasin, tehnoseadmed, aga ka n-ö kontsaklõbin), ebasobiv mikrokliima jms.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui soovime, et Eesti oleks jätkuvalt tuntud kui innovaatiline e-riik, peab arengutega kaasas käima ka tööõigus, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson ja advokaat Nele Suurmets.
Kaugtöö on mõtteviisi, mitte digitaliseerumise küsimus, kirjutab tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade OÜ tegevjuht Anu Einberg.
Arvamusliidrid – ettevõtjad, juhid, ühiskonnategelased – annavad eelolevaks sügiseks hoiaku, milles kajastub eeskätt enesekindlus.
Ettevõtted on kolinud traditsioonilistest kontoritest digilmaailma ning töötajate päevad on täitunud virtuaalkoosolekutega. Maailmas on pead tõstmas uus nähtus Zoom fatigue, mis hõlmab endas väsimus- ja läbipõlemistunnet rohketest videokoosolekutest, kirjutab MySpotit asutaja Hardi Kinnas.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.