Just see ongi juhtimise üks keerulisemaid ülesandeid: luua keskkond, kus inimesed saavad anda ausat tagasisidet, rääkida probleemidest, teha raskeid otsuseid ja samal ajal säilitada inimliku väärikuse, ütleb Veiko Valkiainen.
Foto: Jake Farra
Aira Tammemäe hiljutine artikkel „Ära nüüd kaaguta …“ tõstatab olulise küsimuse: kas kõik inimesed mahuvad coach’ivasse juhtimiskultuuri?
Organisatsioonides räägitakse palju tipptalentidest ja probleemsetest töötajatest, kuid suure osa igapäevasest tööst teeb ära vaikne keskkiht, kelle juhtimine määrab sageli ettevõtte tegeliku stabiilsuse.
Kuigi ka organisatsioonikultuuri juhtimisega kaasneb kulu, siis selle mittejuhtimise hind on enamasti veel suurem ja väga sageli makstakse seda pingete näol, kirjutab juhtide coach Toomas Tamsar.
Eesti juhtivad ettevõtjad tõdesid Pärnu juhtimiskonverentsil, et kiires majanduskeskkonnas ei ole muutuste juhtimine enam eriprojekt, vaid juhtimise baaskompetents. Suurim viga aga on jätkuvalt sama, kui töötajatele ei selgitata, miks muutusi tehakse.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.