• OMX Baltic0,02%308,21
  • OMX Riga0,2%901,86
  • OMX Tallinn0,13%2 105,21
  • OMX Vilnius0,08%1 451,62
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,78%10 542,97
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,61
  • OMX Baltic0,02%308,21
  • OMX Riga0,2%901,86
  • OMX Tallinn0,13%2 105,21
  • OMX Vilnius0,08%1 451,62
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,78%10 542,97
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,61
Cristiano Ronaldo pole üksnes soliidsesse jalgpalluriikka jõudnud ründaja, kes toetub väljakul üha enam teiste mängijate abile, vaid ka tohutusuure tähendustööstuse kese, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks peab Andres Must Cristiano Ronaldo juhtumit näiteks sellest, kuidas sportlik loogika põrkub brändi, mälu ja fänlusega;
  • kuidas seob autor Ronaldo rolli Portugali koondises kuulsa New Coke’i turundusfiaskoga;
  • miks ei sünni Ronaldo mõju autori hinnangul enam ainult väravatest, vaid palju enam keelest ja tähendusväljast.
“Piisab Ronaldol lüüa kaks väravat Uzbekistanile, kui jutt ründaja vanusest muutub jutuks surematusest. Narratiiv ei eelda Ronaldolt tervet mängu, vaid lihtsalt kahte hetke,” kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must. Fotol ongi Cristiano Ronaldo usbekkidele löödud väravat tähistamas. Fännid on pöördes.
  • “Piisab Ronaldol lüüa kaks väravat Uzbekistanile, kui jutt ründaja vanusest muutub jutuks surematusest. Narratiiv ei eelda Ronaldolt tervet mängu, vaid lihtsalt kahte hetke,” kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must. Fotol ongi Cristiano Ronaldo usbekkidele löödud väravat tähistamas. Fännid on pöördes.
  • Foto: Zuma Press/Scanpix
Kujutlegem hetkeks olukorda, kus väljakule jooksva jalgpallimeeskonna koosseis pandaks paika läbi pimetesti. Selleks muudetakse mängijad anonüümseteks kehadeks. Neilt võetakse näod ja nimed, eemaldatakse särginumbrid, suletakse sotsiaalmeediakontod ja vaadatakse mööda reklaamilepingutest ning nende aegade hämarustesse ulatuvatele sportlikele saavutustele ei pöörata vähimatki tähelepanu.
Otsustamisprotsessi kaasatakse üksnes need elemendid, mis suudavad täna jätta rohelisele murulapile sportlikult mõõdetava jälje: pealelöögid, söödud, avanevad liikumised, pressing. Sellisena on jalgpall saavutusspordina oma kõige ideaalsemas korrastatuses.
Liikudes nüüd lähemale ühele konkreetsemale, jutuks võetavale juhtumile, tuleb ka täpsustada, et tulemusele orienteeritud koosseisu määramisel ei tohiks küsimus olla ka selles, kas keegi juhtub olema üks kõigi aegade edukamaid väravalööjaid, vaid üksnes selles, mis abi sellest tegelasest konkreetsel hetkel võistkonnale on. Puhtal kujul sporditegemises pole küsimus minevikus, vaid rangelt üksnes tänases päevas.
Tundub isegi veider, et taolise triviaalse heietusega tuleb tegeleda ajal, mil miljardid inimesed on hõivatud enim ülemaailmset tähelepanu pälviva spordivõistluse jälgimisega, kus iga pisemgi liigutus peaks olema suunatud tulemuse saavutamisele. Ometi annavad Portugali koondises aset leidvad sündmused põhjust väita, et triviaalne loba on siinkohal isegi õigustatud. Tõsi, seda üksnes juhul, kui sellele järgnevalt ei jäeta kasutamata võimalust avada moodsa tippjalgpalli toimemehhanisme.
Nimelt näitab Cristiano Ronaldo juhtum, et sageli seisavad puhtal kujul sportlikud otsused silmitsi nõuetega, mida esitavad turg, mälu, fänlus ja bränd.
Vana Ronaldo, New Coke
Praegu on asi selles, et Ronaldo kohalolu jalgpalliväljakul on lõhenenud kaheks. Ühel juhul näeme me soliidsesse jalgpalluriikka jõudnud ründajat, kelle mänguline mõju sõltub üha enam olukordadest, mis teistel tuleb spetsiaalselt tema jaoks ette valmistada. Teises tähenduses on Ronaldo aga üleilmne bränd ja mälupank.
Kui need kaks Ronaldot samal ajal väljakule satuvad, nagu nüüd on juhtunud, seisab Portugal silmitsi probleemidega. Ometi on ta väljakul. Miks?
Andres Musta MM-mõtted
Andres Must on jalgpalliajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kümneid jalgpallialaseid probleemartikleid ja esseid. Ta on kirjutanud mahuka raamatu "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" (Ilo 2010). Seekordse MMi jooksul kirjutab Must iganädalase kolumni, mis kõlab ka Äripäeva raadios.
Selgitusteid on muidugi mitmeid ning eks mõjuta valikut teeotsija kujutlusvõime, talle kätte sattunud andmed, tema enda kinnisideed jne. Praegusel juhul otsin meetodina abi võrdlusest, mis lähtub juhtumist, kuhu juhuslikult oli kaasatud üks tuntumaid FIFA sponsoreid ning mis perioodina sattus kattuma Ronaldo sünniajaga.
Tegemist on turundusajaloo ühe kõige õpetlikuma juhtumiga, mida tuntakse New Coke’i fiaskona.

Seotud lood

Sport
  • 24.06.26, 16:59
MM-i suurimad teenijad: kuidas jalgpallitähed varandust kasvatavad
Maailma suurimad jalgpallitähed ei teeni enam raha üksnes jalgpallist. Nad investeerivad ettevõtetesse, ostavad klubisid, rajavad hotelle ning kasutavad oma tuntust äri kasvatamiseks.
Arvamused
  • 18.06.26, 16:30
Andres Musta MM-mõtted. FIFA topeltmäng: kord kõikvõimas korraldaja, kord käsilaiutav kõrvalseisja
FIFA oskab end kavalalt positsioneerida kord suutliku riikideülese võimukandjana, kord käsilaiutava kõrvalseisjana, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Arvamused
  • 20.06.26, 08:00
Advokaat: väravalöögist ei pruugi sündida ainult spordilegend, vaid ka kaubamärk
Üha enam tippsportlasi püüab kaitsta mitte ainult oma nime või logo, vaid ka viisi, kuidas nad edu tähistavad, kirjutab vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko.
Arvamused
  • 11.06.26, 13:02
Andres Musta MM-mõtted | FIFA võim põhineb ohjeldamatul laienemisel
Lisatud raadioversioon!
Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA kõige olulisem kapital pole mitte maailmameistrivõistlustega teenitavad dollarid, vaid õigus öelda, kus asub maailma jalgpalli kese ja kes seda korraldab. MMiga tuletab FIFA iga nelja aasta tagant meelde, et jalgpalli kese – see on tema, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele