Suurtööstur Jüri Käo heitlik algus äris: “Panti läks ka vanematekodu”
Ettevõtja Jüri Käo meenutas saates “Tippkohtumine”, kuidas 1990ndatel edendati teda osalt tema nooruse tõttu ja kuidas Kunila, Järvingu ja Vanaseljaga pandi Norma enamusosalust ostes panti kõik.
Aastatega tekkis juhtidel Norma tööstusäri vedamise osas kindlam jalgealune ning Jüri Käo , Enn Kunila , Andres Järving ja Indrek Vanaselja ehk nelik, kelle puhul on ka arvatud, et neil õnnestub kõik, võtsid pangast 100 miljonit krooni laenu ja erastasid Norma. Seeläbi said neist ettevõtte suuromanikud. “Tol ajal sai panti pandud kõik, mis üldse oli, et saada pangast laenu,” rääkis Käo.
Foto: Andras Kralla
“Ma olin 27-aastaselt peadirektor ettevõttes, kus töötas üle 2500 inimese. See oli enneolematu, aga võib öelda, et läks hästi,” tõdes Käo saates.
Perekonna investeerimisfirmat juhtiv Kristjan Piilmann tunnistab, et isa Priit ei pannud kirja pärandiga seotud ootusi, kuid on veendunud, et pere peab jätkama valdkondades, kus nad seni on tegutsenud. “Ma arvan, et see oli tema jaoks oluline.”
Ettevõtja ja Eesti endine peaminister Tiit Vähi meenutas saates “Tippkohtumine”, milline mees oli Eesti esimene keskkonnaminister ja saate põhikülaline Tõnis Kaasik.
Kvaliteetsema kauba ostmine ja luksuse tarbimine on edukale ettevõtjale teatud tänu nähtud vaeva ja riskide võtmise eest, räägib ettevõtja Viktor Siilats.
Ühisvara probleem on, et inimesed aja jooksul muutuvad, seega on hea lahendus lahusvara ehk selgelt määratletud, kes mille üle otsustab, rääkis pangandustegelane ja investor Heldur Meerits saates “Tippkohtumine”.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.