• OMX Baltic0,01%308,18
  • OMX Riga0,38%903,5
  • OMX Tallinn0,05%2 103,59
  • OMX Vilnius0,2%1 453,27
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,27%10 489,46
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,38
  • OMX Baltic0,01%308,18
  • OMX Riga0,38%903,5
  • OMX Tallinn0,05%2 103,59
  • OMX Vilnius0,2%1 453,27
  • S&P 500−0,1%7 358,22
  • DOW 300,35%51 848,9
  • Nasdaq −0,43%25 476,64
  • FTSE 1000,27%10 489,46
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,38
Vesinik on väga perspektiivikas ja loodussõbralik kütus, aga selle säilitamine ja transport on äärmiselt keeruline.
Idee, et imeväikesed süsinikust kapslid -fullereenid (vaata näiteks juuresolevat pilti) - võiks olla vesiniku konteineriteks ei ole uus. Aga nüüd on Rice'i ülikooli uurijad välja arvutanud selliste molekulide tugevuse, kirjutas Physorgi vahendusel fyysika.ee.
Selgus, et fullereenide molekulid võivad hoida vesinikku peaaegu sama tihedalt pakituna, kui see esineb planeet Jupiteri südames. Niisuguste tiheduste juures on vesinik peaaegu metallilises olekus.
Kui õnnestuks välja töötada tehnoloogia vesinikuga täidetud fullereenide molekulide tootmiseks, võiksime ilmselt juba õige pea vesinikul töötavate autodega ringi sõita. Tanklas valaksime auto kütusepaaki näiteks pulbrisarnast ainet, millest siis vabaneks puhas vesinik.
Vesinikust suudavad kütuseelemendid toota elektrit elektrimootorite jaoks, seda saab põletada ka sisepõlemismootorites. Esialgu võime vaid materjaliteadlastele edu soovida ning suunduda bensiinijaama järjekordse bensiinilaadungi järele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele