Eesti Pank: süüdi on energia ja toidu suur osa eestlase tarbimises
Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš.
Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Euroopa Keskpanga oodatud 2protsendiline hinnatõus on käes ja tõenäoliselt ületatud, septembris oli euroala inflatsioon juba 3,4 protsendil, kusjuures Eestile prognoositakse kõige tempokamat hinnatõusu.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.